| Ava | Haridus- ja Teadusministeerium | Tähtaeg: 17.01.2024 23:59 | Vastatud: 17.01.2024 16:44 |
| HTM-i arvamus EL talendivaru määruse kohta
1. HTM leiab, et eraldiseisva EL Talendivaru IT-platvormi loomine pole tõhus ja jätkusuutlik lahendus kolmandate riikide kodanikest oskustööliste kaasamiseks EL-i ja Eesti tööturule. Sellega kaasneb kohustus IT-platvormi rakendamist toetava struktuuri loomiseks ning riiklike süsteemide ja EL Talendivaru IT-platvormi koostoime tagamiseks.
Selgitus: Sõltumata sellest, kas riik otsustab talendivarus osaleda või mitte on vastava IT-platvormi loomiseks, selle hilisemaks hooldamiseks, lisafunktsioonide ja taristu arendamiseks ning talendivaru rakendamist toetavate EL struktuuride, sh näiteks EL Talendivaru sekretariaadi tegevuste (riiklike kontaktpunktide koordineerimise, koolituse, kommunikatsiooni, tõlkimise ja veebipõhise teabepakkumisega) elluviimiseks kavandatud olulist ressurssi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist. Talendivaruga liitumisel peavad ka liikmesriigid selle praktiliseks rakendamiseks riigi tasandil määrama riiklikud kontaktpunktid, kelle ülesandeks on muuhulgas vabade töökohtade edastamine EL Talendivaru IT-platvormile ja individuaalse toe ning juhendamise pakkumine kolmandate riikide tööotsijatele ja tööandjatele.
2. Leiame, et rahvusvahelise värbamise hõlbustamiseks kutsealadel, kus Eestis on suur tööjõupuudus peab kasutama ja vajadusel edasi arendama olemasolevaid platvorme ja andmekogusid.
Selgitus: Täna kasutatakse liikumise ja mugava asjaajamise toetamiseks mitmeid erinevaid platvorme, sh EURES, Europass, EL ühtne digivärav (ingl Single Digital Gateway). EURES portaal toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides ja seda saaks tehnilise lahendusena kasutada ka kolmandate riikide kodanike ning EL tööandjate kokku viimiseks. Europassi platvorm võimaldab luua CV ja tõendada ning üles laadida kvalifikatsioonisertifikaate ning EL ühtse digivärava eesmärk on lihtsustada mugavat asjaajamist. EL Talendivaru IT-platvorm oleks järjekordne uus platvorm, mille eesmärk on küll hõlbustada kolmandate riikide kodanike värbamist, kuid selle funktsioonid oleksid sarnased olemasolevate platvormide funktsioonidele. Seetõttu leiame, et oluline on kasutada olemasolevaid platvorme, et vältida süsteemide dubleerimist ja sellega kaasnevat halduskoormust.
3. Leiame, et liitumine EL talendivaruga võib tõsta oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamisega tegelevate asutuste halduskoormust Eestis. Samuti võib kasvada vajadus kolmandate riikide kodanike keeleõpet toetavate tegevuste järele.
Selgitus: Reguleerimata ameti- ja kutsealadel töötamiseks tegeleb välismaal saadud kõrghariduskvalifikatsioonide (kraadid, diplomid, tunnistused jne) tunnustamisega Eestis ENIC/NARIC keskus. Reguleeritud ameti- ja kutsealadel töötamise nõuded on sätestatud vastava valdkonna õigusaktides ning tunnustamisega tegelevad erinevad pädevad asutused. Enamasti on töötamise eeltingimuseks seatud kindla kutsetaseme tunnistuse olemasolu. Kui Eesti otsustab talendivarus osaleda ja selle tulemusel kasvab kolmandate riikide kodanike huvi Eesti vastu ning suureneb nende tööränne Eestisse, siis see tõstab kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamisega tegelevate asutuste halduskoormust. Samuti kasvab vajadus kolmandate riikide kodanike keeleõppega seotud tegevuste jaoks, seda eriti olukorras, kus eesti keele oskus on näiteks kutse taotlemise eeltingimuseks ning vajalik valitud kutsealal töötamiseks.
4. Peame oluliseks, et rohkem riike ratifitseeriksid ülemaailmse kõrgharidusega seotud kvalifikatsioonide tunnustamise konventsiooni, sest see loob hea aluse kvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamiseks Euroopa ja kolmandate riikide vahel.
Selgitus: Ülemaailmse kõrgharidusega seotud kvalifikatsioonide tunnustamise konventsiooni eesmärk on tagada maailma erinevates piirkondades välja antud kvalifikatsioonide õige ja õiglane tunnustamine ning seeläbi edendada rahvusvahelist kõrgharidusalast koostööd. 2023. aasta lõpu seisuga on konventsiooni ratifitseerinud 13 Euroopa riiki, sh Eesti ning 11 riiki kolmest maailmajaost. Konventsiooniga tagatakse Eesti kesk- ja kõrgharidust tõendavate tunnistuste, diplomite ja akadeemiliste kraadide lihtsam tunnustamine senisest enamates riikides, eelkõige väljaspool Euroopat. Samamoodi on konventsiooniga liitunud teiste riikide kodanikel lihtsam enda kvalifikatsioonide tunnustamine Eestis. Konventsioon ei sea kohustust tunnustada teise konventsiooniosalise hariduskvalifikatsioone automaatselt, vaid välisriigi hariduskvalifikatsiooni tunnustatakse juhul, kui võrreldavates kvalifikatsioonides ei ole olulisi erinevusi. Otsuse tegemisel tuginetakse asjakohasele ja usaldusväärsele teabele teise riigi kõrgharidussüsteemi kohta, mida valdab riigi pädev teabekeskus (Eesti puhul ENIC/NARIC Keskus). |
|
| Ava | Siseministeerium | Tähtaeg: 17.01.2024 23:59 | Vastatud: 04.01.2024 09:51 |
|