Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine.
Käesolevaga esitab Eesti Toiduainetööstuse Liit (edaspidi Toiduliit, TL) oma tagasiside Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisele. Saadan kommentaarid, ennekõike ToiduS kui valdkonna põhiõigusakti muutmise eelnõule:
- Seaduse muudatus hõlmab üksnes uuest kontrollimäärusest 2017/625 tulenevaid ja tingivaid muudatusi;
- Vabariigi valitsuse määruse volitusnormid muudetakse valdkonna eest vastutava ministri määruse volitusnormideks;
- Suurem osa muudatusi on vormi-tehnilised so vanale kontrollimäärusele 882/2004 tehtud viited asendatakse uue kontrollimäärusega 2017/625, terminoloogia ühtlustamine;
- Toidujärelevalvetasu määramise põhimõtete rakendamiseks tehakse lihtsalt üldine viide 2017/625 art 81 (ehk kulude loetelu, mis on seotud VTA poolt järelevalvetoimingute tegemisega);
- Sätestatakse, et toidujärelevalve tasu on teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasuse hindamisega seotud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute (edaspidi järelevalvetoiming) tegemise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa. Eelnõu seletuskirjas ei täpsustata ega kirjeldata, millised on VTA ametlikud kontrollid ja muud ametlikud toimingud, mille eest ettevõtja tasu maksab.
TL ettepanek:
Täiendada seletuskirja nii, et ettevõtjal/töötlejal oleks võimalik aru saada (ja tal on õigus teada saada), milliste konkreetsete toimingute eest konkreetselt ta järelvalvetasu tunnitasuna maksma hakkab.
- Esmatootmisega tegelevad ettevõtjad on jätkuvalt järelevalvetasu maksmisest vabastatud;
TL ettepanek: et tagada järjepidev ja suuremas mahus toiduohutuse kontroll esmatasandil, laiendada järelvalvetasude kohustust ka esmatootjatele. Samuti palume põhjendada, millistele argumentidele põhinedes on tehtud varasem otsus vabastada tarneahela üks ja esmatootjate lüli igasugustest järelvalvetasudest? Tarneahela moodustavad teatavasti tootja – töötleja – kaubandus ja tarbija.
Selgitus.
Toetudes hiljutisele Riigikontrolli auditi (edaspidi auditi) raportile, kus toodi selgelt välja tõsiasi, et teatud riiklikud tegevused on ebapiisavad tulenevalt alarahastusest (nt proovide maht, laborite aparatuur, teadusuuringud, riskide hindamine). Sellega saab nõustuda, et sedavõrd oluline teemavaldkond nagu toidu ohutus vajab riigi poolt suuremat tähelepanu.
Oluline on ka silmas pidada, et auditi keskmes/fookusest olid esmatootmises kasutatavate taimekaitsevahendite jääkidest tulenevad ohud taimses toidus, mis tooraine kasutamisel kanduvad edasi toodetesse.
Samuti viitame alles nädal tagasi avalikustatud maasikate k.a. eesti maasikate juhuslike analüüside tulemustele, mis ilmselgelt viitab rohkemate analüüside vajaduseni proffessionaalsete järelvalveasutuste poolt ja inimeste toiduohutuse huvides. Lähtuvalt sellest peame loomulikuks ja vajalikuks, et esmatootmisega tegelevad ettevõtjad maksaksid samuti ja samadel alustel (toetudes järelvalve riskipõhisusele) järelvalvetasu nii nagu seda teevad toidu töötlejad. Muuseas auditis tõdetakse, et töötlejatel enesekontrollisüsteemid toimivad ja riskipõhine järelevalve ka nende üle toimib. Sest töötlejad maksavad kas järelvalves tunnitasu (mitteloomsete toodete tootjad) või koguste pealt toiduohutuse järelvalve eest.See tagaks järelvalveasutustele suuremad rahalised vahendid, rohkemate analüüside teostamise ja tarbijate kindluse toiduohutuses (sest ootused ja nõudlus selles osas on tarbijate poolt olemas).
Liikmesriigile on jäetud võimalus siseriiklikult reguleerida, kellele tarbneahelas järelvalvetasude tasumise kohustus laieneb. Meie andmetel on siseriiklikult otsuseid tehtud EL-s erinevalt – on riike, kus esmatootjad maksavad järelvalvetasusid ja on riike, kus esmatootjad mingitel põhjustel on järelvalvetasudest vabastatud. Seega ei oleks selline otsus olukorras, kus selgelt on välja toodud vajakajäämised, midagi erakordset. Esmatootjad peaksid samuti käituma vastutustundlikult ja tekkinud olukorrast aru saama ja aitama leida lahendusi.
- Üks uus muudatus on seotud proovide võtmisega ja analüüsimisega ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel. Nimelt võetakse kontrolli käigus ‘esimene proov’ ja käitleja soovil/nõudmisel ‘esimese prooviga’ samadel tingimustel lisaproov. Lisaproov jääb käitleja valdusesse ning võib seda proovi kasutada teise eksperdiarvamuse taotlemiseks omal kulul (so sisuliselt lasta lisaproov analüüsida teises ametlikus laboris). Lisaproovi sh teise eksperdiarvamuse võtmise võimalus on käitlejal ka täna kehtiva ToiduS alusel, siin ei ole midagi uut. Kui nüüd peaks minema mingil põhjusel vaidluseks pinnalt, et ‘esimese proovi’ analüüsi tulemus erineb ‘lisaproovi’ analüüsi tulemusest, siis on uueks võimaluseks/õiguseks käitlejal taotleda vaidluse korral omal kulul ‘esimese proovi’ analüüsi, uuringu või diagnoosi dokumentide läbivaatamist teise teise tunnustatud ja nõutava kvalifikatsiooniga eksperdi poolt. TL kommentaar: peame seda positiivseks, et uueks võimaluseks/õiguseks on käitlejal taotleda vaidluse korral omal kulul ‘esimese proovi’ analüüsi, uuringu või diagnoosi dokumentide läbivaatamist teise teise tunnustatud ja nõutava kvalifikatsiooniga eksperdi poolt. Kuid nõustuda ei saa sellega, et teise eksperdiarvamuse taotlemisest sõltumata rakendab VTA siiski vajalikke meetmeid ja lõppsõna jääb siiski VTAle, kuniks kohus ei arva teisiti (mis on pikaajaline protsess). Kui on tekkinud vaidlus, peaksid osapooled leidma konkreetse juhtumi korral mõlemaid osapooli rahuldava sobiva lahenduse.
ToiduS alusel kehtestatavate määruste eelnõude kavandid:
i) Maaeluministri määrus „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2020. aastaks:
- Toidujärelevalve ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määrad on veel sätestamata. Määruse eelnõu kavandile ei ole veel koostatud seletusirja. Mistõttu ei saa hetkel enamus Eesti Toiduainetööstuse Liidu poolt saadetud kirjale nr. 067/03.06.2019 vastuseid.
ii) Maaeluministri määrus „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord”:
- TL ettepanek: Määruse eelnõu kavandi sõnastus viia kooskõlla seaduse muudatusega. Määruste eelnõu kavandis räägitakse ‘otsuse ärakirjast’ ja selle väljastamisest kohustatud isikule allkirja vastu või saata posti teel. Seaduse muudatuse kohaselt võib edaspidi järelevalvetasu sissenõudmise otsuse edastada kohustatud isikule ka elektrooniliselt üldises korras haldusmenetluse seaduse kohaselt. Muu hulgas annab nimetatud muudatus võimaluse edastada järelevalvetasu sissenõudmise otsuse äriühingute puhul nende äriregistrisse kantud e-posti aadressil, mis võimaldab sellisel viisil edastatud dokumendi puhul lugeda otsus kätte toimetatuks haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt. otsuse tegemise päevast arvates.
Kokkuvõtlikult. Sarnasel kujul Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõud Toiduliit ei toeta.
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
juhataja 074_MEM_Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu_08.07. 2019.doc |