1. Riigikogus heaks kiidetud kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 20181 näevad ühe prioriteetse valdkonnana ette isikuvastaste kuritegude ennetamise, tuues välja vajaduse tegeleda ennekõike lapsohvritega kuritegudega ja perevägivallaga.
2. Vägivald on ühiskondlik probleem, mis põhjustab negatiivseid tagajärgi nii ohvrile kui tema lähedastele; vägivallast põhjustatud kannatused ja vigastused tekitavad suurt kahju ka ühiskonnale (suurenenud ravikulud, vähenenud töövõime, madalam elukvaliteet jne). Uuringud näitavad, et vägivald kipub korduma ja vägivallaringist välja pääseda on keeruline. Lapsed, kes satuvad vägivalla ohvriks või selle pealtnägijaks, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas. Sestap tuleb ühiskonnas tolerantsust vägivalla suhtes vähendada; tegutseda enne, kui vägivaldne käitumine jõuab avalduda ning vägivalla ilmsikstulekul tagada reageerimine nii haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- kui kriminaaljustiitssüsteemis.
3. Käesoleva ettepanekuga algatatakse uue vägivalla vähendamise arengukava väljatöötamine. Koostatav kava on jätkuks kehtivale vägivalla vähendamise arengukavale 2010–20142. Uue arengukava vastu võtmine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevus-programmis 2014–20153 ning Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooni tegevuskavas4.
4. Ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust, antakse ülevaade valdkonna olukorrast ja peamistest probleemidest, selgitatakse arengukava eesmärki, võimalikke meetmeid ning tuuakse esialgne hinnang arengukavaga kaasnevatele mõjudele. Samuti on kirjeldatud arengukava koostamise ajakava ja protsessi.