Ei ole õige, et antakse autodele luba peatuda jalgrattateel. Kõnniteed ja jalgrattateed peaksid olema eraldatud autodest nii palju kui võimalik.

Jalgratta- ja jalgteel ei ole mõistlik lubada peatuda mootorsõidukitel veose laadimiseks. Praktikas pole üle 3,5 meetri laiuseid ainult jalgratturitele mõeldud jalgrattateid või jalgratturitele mõeldud jalgratta- ja jalgtee teeosasid, mistõttu ei ole võimalik sõidukitel jätta jalgratturitele 1,5 m vaba ruumi ainult jalgrattaga sõitmiseks ettenähtud teeosal jalgratta- ja jalgteel. 3,5 m tuleneb antud juhul sellest, et sõiduki keskmine laius on ca 2 meetrit ja vabaks peab jääma 1,5 m jalgrattateed jalgratturitele. Samuti pole põhjendatud veose laadimiseks peatumise lubamine jalg-ratta ja jalgteel, kui on olemas sõiduteed eraldav haljasala. See hakkab õigustama mootorsõidukitega jalgratta- ja jalgteel sõitmist ning nendele teedele sisenemist ka juhul, kui on vastavad kohustusmärgid paigaldatud. Antud lõike muutmise seletuskirja viimane lause ei selta lahti, kas nt jalgratturitele peab vabaks jääma 1,5 meetri laiune ainult jalgratastele mõeldud sõitmise teeosa. Praegune sõnastus soodustab jalgratturite tungimist jalakäijatele mõeldud teeosale jalgratta- ja jalgteel. Mootorsõidukite koht on sõidutee ning veose laadimiseks on vaja sõiduk parkida või peatuda selleks seaduslikult ettenähtud kohta ning veose vedamiseks kliendini on vaja kasutada vastavat lisavarustust, nt pakikäru vms. Antud lõike muudatusettepanek suurendab veoste vedajate hoolimatust nõrgemate liikluse osapoolte vastu. Antud lõike muudatusettepanek suurendab ohutulede väärkasutust, mis paljude juhtide silmis annab õiguse parkida illegaalselt seal, kus juht ise tahab. Sellistele liiklusrikkumistele paraku ei reageeri politsei ega nt Tallinna puhul Munitsipaalpolitsei piisavalt kiiresti.

Linnad on täis kõnniteedel SÕITVAID ja parkivaid autosid ning praegune sõnastus ei paranda olukorda mitte üldse. Jalgrattateedel parkijad saavad samuti selle sõnastusest välja lugeda, et nii tohib - sama praegu ju kõnniteedel parkijatega, mitte kedagi ei huvita see 1.5m jutt. Ja kui keegi pargibki, siis PPA on öelnud, et nemad ei tegele kõnni- ja jalgrattateid eesmärgipäraselt kasutavate kodanike turvalisuse tagamisega.

Milleks luua seadust, mis päriselt ühtegi olukorda ei paranda? Tsiviliseeritud maailmast on häid näited kuidas elektritõukeratastega seotud probleemide ja kõnniteedel parkivate sõidukitega tegeleda. Palun keelake kõnniteedel peatumine ja parkimine, nõudke linnavalitsustelt kauba mahalaadimiseks eraldatud parkimistsoonide loomist ning tõukerataste parkimise lubamist sõiduteedele nagu see on lubatud autodele.

Veose peale- või mahalaadimine peatudes/parkides kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel peaks olema keelatud, sõiduki koht on sõiduteel ja seal ta ka antud tegevuseks peatuma peaks. Lisaks on küsimus, et milline jalgratta- ja jalgtee on piisavalt lai, et sinna mahuks kaubik ja jääks veel nõutud 1,5m vaba ruumi?
Hetkel kaubavedajad ja pirukaostjad (kes eeldavad, et nad selle tegevusega on kauba laadijad) mitte ainult ei peatu kõnniteedel ja jalgrattaradadel vaid lausa pargivad seal ning blokeerivad liikumist neile kelle jaoks see teelõik mõeldud on. 1,5m vaba ruumi seejuures on väga harv nähtus, tihti ei mahu jalakäija isegi külg ees läbi. Kannatavad jalakäijad kes peavad lapsevankrite, ratastooli või raskete kottidega sõiduteed kaudu mööduma, sest niigi kitsas kõnnitee on blokeeritud. See ei tõsta liikluses nõrgema osapoole ohutust, otse vastupidi.
Seega kõige lihtsam lahendus on keelata ülalmainitud tegevus täielikult ning lubada peatumist vaid sõiduteel või kauba mahalaadimise tsoonides. Hetkesõnastus vaid õigustab neid rikkumisi mille üle ükski asutus piisavalt järelvalvet ei tee ega antud tegevust ei enneta.

Parkimine ja sõitmine kõnniteedel.pdf

Jalg- ja jalgrattateel peatumise korral 1,5m vaba ruumi nõue on liiga vähe ja vähendab oluliselt kergliiklejate turvalisust, sest jalg- ja jalgrattateel tuleb arvestada lisaks jalakäija liiklusele ka kahesuunalise jalgrattaliikluse ja elektriliste tõukeratastega. Suveperioodil liiguvad antud teedel ka rulluisutajad, lemmikloomad jne. Mootorsõidukist möödudes peab kergliikleja arvestama ka 0,5m kuni 1m avatud ukse tsooniga, mis suurendab ohtu veelgi (ing k. dooring). Kokkuvõttes peab jalg- ja jalgrattateel peatumine olema lubatud vaid vastava märgi olemasolul.

pilt.jpg

Paragrahv 20 lg 6 arvamus.docx

Kommentaar liiklusseaduse muutmise eelnõu p 4 ja p 8 kohta (sõidukite peatumine ja parkimine jalgteel, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel).

Eelnõu p 4

Eelnõu p 4 muudab liiklusseaduse § 20 lg 4 p 3, lisades võimaluse liikluskorraldusvahendi olemasolul parkida mootorsõidukitel lisaks kõnniteedele ka jalgratta ja jalgteedel. Eelnõu seletuskirjas puudub sellise muudatuse vajalikkuse põhjendus, samuti ei ole muudatuste mõju hinnatud seletuskirja mõjude analüüsi peatükis. Seetõttu jääb arusaamatuks, millist probleemi sellise muudatustega üritatakse lahendada. Arvestades senist olukorda, kus mootorsõidukid pargivad massiliselt ilma parkimist lubavate märkideta kõnniteedel, siis selline muudatus võib muuta sellise praktika tavapäraseks ka jalgratta- ja jalgteedel. Samuti on eelnõuga seatavad tingimused (vähemalt 1,5 m ruumi) sellised, millele ei ole ilmselt Eestis võimalik leida olukorda, kus see tegelikult rakenduks. Arvestades mootorsõiduki keskmiseks laiuseks 2m, siis peaks jalgrattatee, kus selline liikluskorraldus rakenduks, olema minimaalselt 3,5m lai. Seega loob liiklusseaduse muudatus olukorra, kus teoreetiliselt on parkimisvõimalus olemas, aga praktiliselt on seda võimatu rakendada. 

Sellise põhimõttelise muudatusega peaks kaasnema väga põhjalik mõjude analüüs, sh tuleks hinnata, mil määral on seaduse hetkel kehtiv sõnastus praktikas rakendunud ja kas hetkel kehtivat olukorda tuleks kuidagi muuta, sh hinnata, kuidas muudatus mõjutab jalg- ja jalgrattateedel liikuvate inimeste ohutust. 

Eelnõu p 6

Eelnõu punktida 6 lisatakse võimalus mootorsõidukitele peatuda kauba laadimiseks lisaks kõnniteedele ka jalgratta – ja jalgteedel. Seletuskirjas põhjendatakse muudatust sellega, et varem üksnes eraldi teedel asunud jalgrattateed asuvad nüüd ka sõidutee ääres. Selline selgitus ei põhjenda aga seda, miks sellistel teeosadel peaks olema vajalik mootorsõidukite peatumise lubamine. 

Mootorsõiduki parkimine kõnniteel peaks esiteks olema vajalik üksnes juhul kui sõiduteel kauba laadimiseks peatumisel ei jää teistele sõidukitele möödumiseks piisavalt ruumi. Seega, kõnniteel peatumine kauba laadimiseks peaks olema välistatud olukorras, kus ühes sõidusuunas on kaks sõidurada, sest sellises olukorras saab lühiajaliseks kauba laadimiseks peatuda sõiduteel.

Eelnõus pakutud muudatus, mida ei ole kahjuks eelnõu mõjude analüüsi peatükis hinnatud, tekitab tõsise ohu eelkõige jalgrattateel liikuvatele jalgratturitele. Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt  kõnniteel kauba laadimiseks peatuv mootorsõiduk tekitab jalakäijale eelkõige ebamugavust ning üldreeglina on võimalik sõidukist siiski ohutult mööduda, siis jalgrattateede puhul tuleb arvestada sellega, et jalgratta kiirus on suurem kui jalakäijatel. See võib tekitada olukorra, kus jalgrattateel peatuva mootorsõiduki liikuma hakkamine või ootamatu ukse avamine võib põhjustada ohtliku olukorra ning kahju jalgratturile. Seetõttu tuleb enne sellise muudatuse tegemist põhjalikult analüüsida selle võimalikke mõjusid ja põhjendada, millist probleemi sellega lahendatakse.

Hetkel on lihtne reegel. Jalgteel, jalgrattateel ning jalgratta ja jalgteel autod ei peatu ega ei pargi. Keelatud. Kõigil lihtne meelde jätta. Milleks on vaja hakata lisama seadusesse mingeid erandeid liikluskorraldusvahenditest ja vabast ruumist? Pealegi. Kas Eestis on täna üldse ühtegi sellist sõiduteest eraldamata jalgrattarada kuhu auto tohib sõita ja kus oleks võimalik parkida autot nii, et jääks 1,5 m. vaba ruumi? Kas on plaan selliseid teid ehitada? Väga halb muudatus. Lohakale juhile võib jääda mulje, et nüüd on rattarajal peatumine ja parkimine lubatud. Sõiduteel on mööda pääsemiseks rohkem ruumi kui 1,5 m.

Tuul on analüüsinud Eelnõud ning esitab järgnevalt oma arvamuse seonduvalt Eelnõu § 1 p 17 regulatsiooniga ehk liiklusseadusesse lisanduva peatükiga 12^2 ning selles kavandatavate muudatustega.

Sissejuhatavalt olgu öeldud, et Tuul toetab Eelnõu eesmärki püüda leida lahendusi liiklejate ohutuse suurendamiseks. Tuul on aastaid püüelnud sama eesmärgi poole, otsinud erinevaid lahendusi ja teinud suuri investeeringuid. Tuul plaanib investeeringuid jätkata ning erinevate lahendustega välja tulla ka tulevikus.

Tuule kogemuse pinnalt saab öelda, et Eelnõu eesmärgi saavutamine on võimalik vaid siis, kui on tagatud lihtsad, eesmärgipärased ja proportsionaalsed reeglid. Vastasel juhul ei saavutata Eelnõu eesmärke ning ebaselgete reeglite kehtestamine võib hoopis tuua kaasa uusi probleeme ning suurendada liiklejate riske.

Paraku eelnõu regulatsioon ei saavuta enda seatud eesmärki.
 
Eelnõu tänasel kujul (täpsemalt Eelnõu § 1 p 17) on vastuolus Põhiseadusega. Tekib konflikt Põhiseadusest tulenevate järgnevate põhimõtetega: õigusselguse ja õiguskindluse põhimõttega, õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttega, võrdse kohtlemise põhimõttega, ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega, sh proportsionaalsuse põhimõttega ja seaduslikkuse põhimõttega. 

Eelnõu menetlemise protsess ja selle regulatsioon on otseses vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetega.

Detailne õiguslik analüüs ja järeldused on loetavad manuses olevast dokumendist.

Jaan Kekišev
Tuule tegevjuht

Tuul Mobility OÜ_õigusarvamus_19 12 22.asice

2022-12-19 MTÜ Elav Tänav kommentaarid liiklusseaduse muutmise seadusele.pdf

Lisatakse ja muudetakse sõnastusi nii, et teksti arusaamine muutub keerulisemaks ja olukordade tõlgendamine mitmekesisemaks.
Kas sõitmine ja peatumine jalgratta- ja jagteel tahetakse seadistada sest politsei ei suuda ohjeldada nendel sõitjad ja parkijaid? Jalgratta- ja jalgteedel ei ole ruumi autodele, veose ja reisijatega tegelemiseks tuleb peatuda parkimiskohal või sõiduteel.