| Ava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Tähtaeg: 02.05.2016 23:59 | Vastatud: 03.05.2016 08:13 |
| Tutvusime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, Nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käibemaksu tegevuskava kohta Ühtse ELi käibemaksuala suunas - On aeg otsustada (COM(2016) 148). Edastan meie poolt kogutud kommentaarid. Oleme valmis ka teie poolt koondatud seisukohti hiljem kooskõlastama ja täiendama.
Toetame üldjoontes Euroopa Komisjoni tegevuskava uuenenud lähenemisest äriühingute maksustamisele ühtsel turul. Nõustume, et praegune käibemaksusüsteem endiselt killustatud ja tekitab suurt halduskoormust ettevõtjatele ja eriti VKEdele. Viidates Eesti seisukohtadele Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta (kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2015.a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 12. oktoobri 2015. a istungil)), toetame erinevatest liikmesriikide käibemaksusüsteemidest tuleneva ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ambitsioonikamaid, innovaatilisi mudeleid ja eelkõige ühtse elektroonilise registreerimis- ja maksesüsteemi rakendamist piiriülesele e-kaubandusele. Peame vajalikuks põhjalikumalt analüüsida ühise käibemaksumäärade kehtestamise ettepanekut, mis võib aidata väiksematel idufirmadel hakata veebis oma kaupu või teenuseid müüma. Samuti peame vajalikuks põhjalikult analüüsida konkreetsemat seadusandlikku ettepanekut, mis puudutab koduriigi maksukontrolle, sh käibemaksu eesmärgil piiriüleste ettevõtjate ühisrevisjone.
Lisaks toome välja, et eesti keeles on kasutusel mõiste ’käibemaks’, inglise keeles aga VAT, mis tegelikult tähistab lisandväärtuse maksu. Etümoloogiliselt on tegemist eritähenduslike mõistetega, mis võib hakata rolli mängima teatud praktilistes nüanssides.
Täiendavalt toome välja, järgmised ettepanekud tekstist:
1. Digitaalse ühtse turu strateegia ettepanek, ettepanek piiriülese e-kaubanduse suhtes kohaldatava käibemaksusüsteemi ajakohastamiseks ja lihtsustamiseks, eelkõige VKEde jaoks, mis hõlmab kolmandate riikide tarnijate poolt väikesaadetiste importimisel kehtinud käibemaksuerandi kaotamist.
Toome välja, et siin oleks korrektsem järgmine sõnastus „kolmandate riikide tarnijatelt imporditud väikesaadetiste maksuerandi kaotamine“. Kaldume, arvama, et tegemist on ebakorrektse tõlkega. St Hiinast ja mujalt pärit väikesaadetistel (alla teatud hinna) kehtib käibemaksuvabastus, mis justkui tekitab ebavõrdse olukorra võrreldes kohalike kauplejatega. Samas on see ilmselt tarbijate huvides, et erand säiliks. Tasakaalustava meetmena erandi kaotamine võib aga tekitada veelgi keerulisema olukorra – millise riigi käibemaksu hakatakse rakendama: kas päritoluriigi oma, st kus lisandväärtus on tekkinud (VAT põhimõte) või sihtriigi oma, kus käive on tekkinud (käibemaksupõhimõte)?
2. Euroopa Komisjon valmistab uue ühtse turu strateegia raames ette põhjaliku lihtsustamispaketi VKEde jaoks, eesmärgiga luua keskkond, mis toetab nende majanduskasvu ja soodustab piiriülest kaubandust. Väikeettevõtete erikord kuulub läbivaatamisele. See pakett esitatakse 2017. aastal.
Kas sellest tuleb nii aru saada, et suurettevõtetele ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) hakkab kehtima käibemaksu erikord? Suures plaanis ei näi see olevat lihtsustav meede, vaid pigem vastupidi. Eesti on oma maksusüsteemis toetanud lihtsat ja ühetaolist maksustamist, mistõttu me ei ole kindlad, kas Eesti saaks sellise ettepanekuga nõustuda. Ühtlasi on uute ärimudelite tõttu hägustunud ka VKE mõiste. Tänu tehnoloogia arengule võib füüsiliselt väike ettevõte olla oma majanduslike näitajate poolest suurettevõte – eriti just käibe poolest. Seetõttu tekib küsimus: kes, kuidas ja mille alusel hakkab VKE’sid määratlema?
3. Praegune käibemaksu alalaekumise tase nõuab kiiret tegutsemist kolmes valdkonnas: parem halduskoostöö, vabatahtliku maksukuulekuse suurendamine ja Euroopa Liidu maksuasutuste töö tulemuslikkuse ühine tõhustamine. Lisaks nõuab e-kaubanduse kiire kasv maksude kogumisel uut lähenemisviisi.
Parema halduskoostöö põhimõtetega võib nõustuda. Vabatahtliku maksukuulekuse suurenemiseks mõeldavad tegevused tekitavad aga küsimusi: „Euroopa Komisjon lihtsustab seda protsessi, viies läbi või rahastades selliseid konkreetseid projekte nagu tõhusad vaidluste ennetamise või lahendamise mehhanismid ELi käibemaksufoorumi raames ning hõlbustab maksuametite ja ettevõtjate vaheliste kokkulepete sõlmimist.“ Vaidluste lahendamise ning ennetamise projektide rahastamise asemel tuleks esile tõsta parimaid praktikaid ning propageerida maksude maksmise lihtsustatud mehhanisme – siinkohal saab esile tuua just Eesti head praktikat ning suurepärast maksukuulekust. Ka maksude kogumisel on Eesti tegemas täiendavaid edusamme koostöös jagamismajanduse platvormi Uber’iga, millest oleks kogu Euroopal palju õppida.
4. Ajutine erand liikmesriikidele riiklike ja struktuurifondidega seonduvate pettuste vastu võitlemiseks. Käibemaksupettuste olukord ei ole kõigis riikides ühesugune: käibemaksu alalaekumine ulatub tõepoolest vähem kui 5 %-st rohkem kui 40 %-ni. Mõned rohkem mõjutatud liikmesriigid on palunud luba rakendada ajutist üldist pöördmaksustamissüsteemi, mis kalduks kõrvale käibemaksudirektiivi üldpõhimõtetest.
Eesti ei saa kindlasti nõustuda selliste erandite tekitamisega. Pettus on probleem, mida ei saa erandite loomisega lahendada, kuna see edastab vale signaali ja pigem süvendab pettuste levikut. Endeemiliste probleemide eest vastutab iga riik ise, mistõttu pole sääraste erandite tegemine teiste (maksukuulekate) riikide suhtes aus ega õiglane. Maksude alalaekumine peaks jääma loomulikuks survemeetmeks, et valitsused astuks samme, mis vähendaks maksumaksjate halduskoormust ning lihtsustaks maksude maksmist.
5. Kaupade vahe- ja lõpptarbimist maksustatakse jätkuvalt kohas, kuhu need tarnitakse, mida võib pidada tarbimiskoha usaldusväärseks indikaatoriks. /…/ Esimese seadusandliku sammuna taastatakse piiriüleste tarnete maksustamise põhimõte ja laiendatakse ühtset kontaktpunkti piiriülestele B2B tarnetele. /…/ Teise seadusandliku sammuna hõlmaks maksustamine kõik piiriülesed tarned, nii et kõigi kaupade ja teenuste tarneid ühtsel turul (riigisiseseid ja piiriüleseid) koheldaks samal viisil.
Vaatamata selgitustele jääb eesmärgipärasus arusaamatuks. Ühtlasi puudub veendumus, et see süsteem sobituks plaanitava asukohapõhiste piirangute põhimõttega, kus võrreldakse nn online maailma offline maailmaga. St veebipoed on võrreldavad füüsiliste kauplustega, kus teiste riikide kodanikud ostlevad. Sellises maailmas peab ka see kodanik/ostleja tasuma asukohapõhist käibemaksu, mitte enda päritolu järgi.
6. Ajakohastatud maksumäärade poliitika suunas
Eesti on seisukohal, et maksusüsteem on üks väheseid liikmesriikidele jäänud suveräänsuse hoobasid, mille üle peab säilima kontroll. Samuti on see üks legitiimseid vahendeid, millega ka riigid saavad omavahelist konkurentsi ergutada. Toetame meetmeid, mis võimalikult vähe sekkuksid maksupoliitikasse ning piirmäärade kehtestamisse. |
|