Esitan täiendava avaliku kommentaari majandus – ja kommunikatsiooniministri määruste muutmise eelnõule (EIS eelnõu toimiku number: 23-0266).
Täiendava kommentaari esitamise tingis seletuskirja lisa „Kooskõlastustabel“ veerus „Seisukoht“ kantud märkus „Määruse 60 § 11 lõike 4 muudatus jäetakse välja, lõige 4 jääb kehtivasse sõnastusse“.
Tutvunud austatud Jüri Essi, Tarmo Vanamõisa ja Heli Ainjärve EIS keskkonnas avaldatud avalike kommentaaridega leian, et need on põhjendamata ning ei ole suunatud õppe kvaliteedile ja ohutusele. Pigem üritatakse legaliseerida siiani toimuvat tahtlikku kehtiva regulatsiooni eiramist.
Toetudes kehtivale regulatsioonile pean asjakohaseks välja tuua järgmist.
1) Juri Ess-i väide: „Määruse uus redaktsioon jõustub 1. juulil 2023. aastal. Ei ole realistlik, et kolme kuuga tekib Tallinnasse 3-4 uut õppesõiduväljakut, mis saavad rahuldada nõudlust.”
Selgitan: Liiklusseadus § 112 lg 1 p 2 kohaselt on tegevusloa kontrollesemeks õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus ja sama paragrahvi lg 2 alusel on majandus ja kommunikatsiooniminister 27.06.29011 määrusega nr 54 kehtestanud nõuded koolitaja või tema poolt kasutatavale õppeväljakule. Kõik autokoolid on tegevusloa saamiseks deklareerinud, et neil on õppesõiduväljaku kasutamise võimalus. Midagi ei pea juurde „tekkima“ – lihtsalt autokoolid peavad minema sellel õppesõiduväljakule, mille andmed nad on esitanud tegevusloa taotlemisel. Juhul, kui neil seda väljakut või kasutusvõimalust aga ei ole, on tegu tahtliku valeandmete esitamisega omakasu eesmärgil. Sellise asjaolu tuvastamine tegevusloa taotlemise faasis toob kaasa menetlustähtaja peatamise, kuni vajaliku puuduse kõrvaldamiseni. Sama asjaolu tuvastamine järelevalve käigus peatab tegevusloa kuni nõuete vastavusse viimiseni.
2) Tarmo Vanamõisa väide: „Õppesõiduväljaku nõue laiemalt ja esmaste tundide läbiviimine nõuaks enne määruse muutmist laiemat arutelu ja analüüsi, milline on sellise nõude määrusesse kirjutamise üldine mõju ja kasutegur.”
Selgitan: Antud nõue sisaldub määruse tekstis alates selle vastuvõtmisest 26.07.2011 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011033 . Lisaks sisaldus see ka regulatsioonis, mis kehtis kuni liikluseeskirja kehtetuks tunnistamiseni seoses „uue“ liiklusseaduse jõustamisega 01.07.2011.
On kummaline, kui 12 aastat peale regulatsiooni jõustamist ei ole kehtiv regulatsioon veel täitmiseks ja tehakse jõupingutusi, et seda igasugustel ettekäänetel edaspidigi mitte täita.
Lisaks soovib Tarmo Vanamõisa viia esimesed tunnid avalike platsidele ja vähese liiklusega teedele.
Ühiskond on andnud sellele juba hinnangu – väga paljudes platsidel, territooriumitel, parklates on paigaldatud liiklusmärgid mis keelavad õppesõidukite liikumist ja õppesõidu korraldamist. Need ei ole sinna tekkinud niisama, nendel on selge põhjus. Liiklejad ei taha riskida enda ja oma lähedaste elu, tervise ja varaga seetõttu, et mõned vastutustundetud teenuseosutajad soovivad juhiloata isikule juhtimise esmast sõidukogemust pakkuda keskkonnas, mis ei ole selleks otstarbeks (loe: õppeväljakuks) loodud. Oleme kõik kuulnud ja saanud teavitusi: õppige platsil elementaarne selgeks ja peale teatava vilumuse saamist jätkake avatud liiklusega taristul. Antud ohutusest väärtustavast mõtteviisist on kantud ka liiklusseaduses ja asjakohastes määrustes kajastatud nõue õppesõiduväljaku olemasolu/kasutamise äranäitamise kohta.
Lõpetuseks kordab Tarmo Vanamõisa sama väidet, mis EAKL-i teine juhatuse liigegi, et paari kuuga ei saa midagi muuta.
Ei olegi midagi vaja muuta. Autokoolid lähevad nendele õppesõiduväljakutele, mida nad on deklareerinud tegevusloa saamisel Transpordiametile ja HTM-le.
4) Heli Ainjärv, Liikluskoolitajate Liit väide: „Eelnõu mõjutab mootorsõidukijuhte koolitavate ettevõtete toimetulekut ja enim väikeettevõtete toimetulekut. Eestis tegutseb natuke alla 300 mootorsõidukijuhi koolitaja, kellest suur osa on väikeettevõtted. Eelnõu ei sisalda praegu mõju analüüsi selle kohta, kui sõiduõpet tuleb läbi viia õppesõiduväljakul seni kuni õpetaja annab hinnangu õpilase valmisoleku kohta teeliikluses osaleda. Tallinnas on meile teadaolevalt vaid üks selline õppeväljak.”
Selgitan: Kõik need väikeettevõtted on saanud tegevusloa olles esitanud andmeid, et neil on võimalik õppesõiduväljakuid kasutada. Seega ei saa tekkida mingit täiendavat majanduslikku kulu ja toimetuleku või mittetoimetuleku küsimust, sest täna need nõuded kehtivad ja kehtiv regulatsioon näeb ette õppesõidu läbiviimist õppesõiduväljakul.
Liiklusseaduse § 112, mis sõnastab tegevusloa kontrollieseme, on sõnaselgelt öeldud, et:
(1) Tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1) õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;
2) õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3) õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;
4) käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi õpetajad ja §-s 119 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajad;
5) käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuetele vastavad õpetatava kategooria õppekavad ja õppedokumentatsioon;
6) õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud;
7) õppekavades ettenähtud esmaabikoolituse õppevahendid.
Lisaks toob Heli Ainjärv välja väga õige lahendusettepaneku – ühineda. Selleks ongi autokoolid ühinenud kutseliitudesse kes saavad katusorganisatsioonina toetad väiksemaid koole ja täita oma põhikirjalisi eesmärke.
Arusaamatuks jääb vastuseis ainult B-kategooria sõiduõppel õppeväljakute kasutamise suhtes. Kui B-kategoorial ei ole vaja, miks ei võiks siis lubada kõiki kategooriaid harjutama „avatud liiklusega platsidele”? Sellisel juhul oleks ju võimalik samuti parandada väikeettevõtete majanduslikku seisu kulude vähendamisega.
Tegevused, mida seaduseandja on pidanud vajalikuks õppeväljakul läbi viia on kirjeldatud alltoodud linkidel.
Tänasel hetkel on kõikide kategooriate riiklikes õppekavades sees järgmine nõue, mis näitab, et enne teeliiklusesse minemist peab olema läbitud õppe õppesõiduväljakul:
B- kat https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1021/0202/0005/Lisa5.pdf#
1.2.2.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
C- kat https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1021/0202/0005/Lisa9.pdf#
Tabelis on ära toodud, et peab läbi viima õppeplatsil.
BE, CE, DE, C1E, D1E -kat https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1021/0202/0005/Lisa11.pdf#
Tabelis on ära toodud, et peab läbi viima õppeplatsil
A ning A1 ja A2 alamkategooria täiendusõpe https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1021/0202/0005/Lisa12.pdf#
2.2.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
A1 ja A2 alamkategooria esmaõpe https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1021/0202/0005/Lisa8.pdf#
1.2.2.1 oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
Lisaks on toodud määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/102102020005?leiaKehtiv
§ 35. Õpilase õpetamise ja hindamise kriteeriumid
(9) Sõiduoskuse hindamisel, eriti enne õppesõidu alustamist liikluses, peab õpetaja veenduma õpilase võimes mootorsõidukit või autorongi laitmatult juhtida. Sõiduoskust hinnatakse asjaomase vahekontrolli teostamisega. Vahekontrollil ei ole harjutuste aeg piiratud.
Hinnata neid oskusi ei ole võimalik peale vaatamisega sõidukis või mootorratta kõrval - seda peab õpilane tegema ikka enne liiklusesse minemist ja selleks on ka õpingukaardil märge teeliiklusesse lubamise kohta.
Arvestades eeltoodut, pean MKM-i seisukohta „Määruse 60 § 11 lõike 4 muudatus jäetakse välja, lõige 4 jääb kehtivasse sõnastusse“ mõistetamatuks ja seaduse mõttest mittetulenevaks.
Tulenevalt avalikkuse ootustest ja ohutuse tagamise vajadusest palun kasutada määruse eelnõus algselt välja pakutud sõnastust.
Esitan täiendava avaliku kommentaari majandus – ja kommunikatsiooniministri määruste muutmise eelnõule (EIS eelnõu toimiku number: 23-0266). Täiendav avalik kommentaar.odt |