Transpordi arengukava on peamine strateegiadokument, milles sätestatakse valdkonna arengufookus järgnevateks aastateks. Transpordi arengukava eesmärk on transpordisüsteem, mis võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel.

Transpordi arengukava lähtub järgmistest põhimõtetest:
- liikumisvõimalused mõjutavad oluliselt inimeste elukvaliteeti. Transpordisüsteem peab võimaldama ohutut ja keskkonnasäästlikku liikumisvõimalust kõigile inimestele. Liikuvuskeskkonna kujundamisel lähtutakse universaalse disaini põhimõtetest;
- liikuvus on oluline üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ eesmärgi saavutamisel, asustusstruktuuri säilitamisel ja regionaalse arengu tagamisel;
- liikuvus on oluline majandustegevuse võimaldaja;
- liikumine peab olema ohutu; 
- eelistatakse väiksema keskkonnamõjuga liikumisviise/vahendeid;
- eelistatakse energia- ja ressursisäästlikumaid liikumisviise/vahendeid;
- eri liikumisviisid peavad olema integreeritud ning kasutatakse nutikaid lahendusi.

Arengukava tegevused on koondatud seitsme alaeesmärgi alla, mille elluviimine peab viima 2020. aastaks olukorrani, kus:
- maakasutuse ja transpordi planeerimine on integreeritud. Uued arendused on sidustatud ülejäänud ruumiga ja omavad häid ühendusi. Selle tõttu on vähenenud sõltuvus autost ja lühenenud pendelrände vahemaad;
- linnalise liikuvuse planeerimine lähtub eelkõige parema elukeskkonna kujundamisest. Ellu on viidud esimesed projektid, mille tõttu on oluliselt kasvanud kõndimise, jalgrattaga sõitmise ja ühistranspordi kasutamise osakaal;
- TEN-T maanteekoridoridel liiklumise sujuvus on paranenud. Samuti on vähenenud halvas seisukorras oleva teedevõrgu osakaal. Maanteedevõrk moodustab kvaliteedi mõttes ühtlasema terviku;
- hukkunute arv liikluses on väiksem kui 50;
- olemasolevas reisirongiliikluse areaalis on suurendatud ühenduskiirusi ja väljumiste arvu, tänu millele on rongiliiklus vähendanud aegruumilisi vahemaid ning on Tallinna ja teiste linnade vahelisel reisimisel eelistatud liikumisviis. Rongiliiklust täiendab kvaliteetne linnadevaheline bussiliiklus, mis toimib valdavalt kommertsalustel;
- transpordi negatiivsete keskkonnamõjude (kasvuhoonegaaside heitkogused, müra, lämmastiku väävli ning tahkete osakeste heitmed jm) kasv on aeglustunud eelkõige tänu maanteetranspordis tehtud edusammudele uute tehnoloogiate kasutamisel ja autokasutuse osatähtsuse vähenemisele;
- taastuvenergial sõitvate ja ökonoomsemate sõidukite osakaal on tõusnud. Peamiseks alternatiivseks kütuseks on Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan/surugaas;
- paranenud on rongiühendused Läti ja Venemaaga ning tagatud on lennuühendused Eesti jaoks oluliste kaubanduspartneritega;
- liikumisviisid on omavahel hästi integreeritud, nutikate lahenduste kasutamine on tavaline ning erinevaid liikumisviise on võimalik mugavalt kombineerida.