Eesti Erametsaliidu seisukoht seoses maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ muutmise eelnõuga
Meie 30.04.2016 kiri nr 9/14
Maaeluminister on kehtestanud Vabariigi 17. aprilli 2015. a määrusega nr 32 otsetoetuste saamise üldised nõuded ning ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (edaspidi kliima- ja keskkonnatoetus) ja noore põllumajandustootja toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra. Selle korra kohaselt on püsirohumaa niite ja heksli koristamine seni olnud reguleeritud lähtuvalt maaomandi suurusest. Näiteks võib püsirohumaal jätta heksli põllule kogu püsirohumaal, kui taotleja kasutuses on kuni kümme hektarit põllumajandusmaad; kuni kümnel hektaril ja lisaks kuni kümnel protsendil põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab kümmet hektarit, kui taotleja kasutuses on üle kümne hektari põllumajandusmaad.
Maaeluminister on esitanud Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 muutmise määruse, mille kohaselt on ettevalmistatud määruse paragrahv 5 regulatsiooni muutmine sellisel kujul, et edaspidi võib põllumajandusmaal, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, põllumajandusliku tegevuse korral jätta rohumassi kokku kogumata kuni 15 protsendil taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast.
Eesti Erametsaliit ei poolda kokku kogumata jätmisele 15 protsendilise piirangu kehtestamist, kuna väikemaaomanikel ei tasu rohumaade pealt sööta toota, sest kogutud sööda turustamise võimalused puuduvad. Kuna söödale ei ole turgu ja seda ei ole võimalik seetõttu ka kuskile viia, siis see ladustatakse rohumaa äärde või jäetakse lihtsalt kogumata. Kõige selle tulemusena väikeste rohumaade pealt sööta lihtsalt enam ei kogutaks ja seal ei niidetaks. Pikemas perspektiivis toob see omakorda kaasa metsasuse kasvu püsirohumaa arvelt. Kindlasti on sel juhul väikemaaomanikul mõistlik seda toetust üldse mitte võtta. Seetõttu on ebamõistlik siin 15%-le piiri tõmmata. Kui muudatuse eesmärk on metsasuse tõus ja väikeste rohumaade niitmata jätmine, siis see maaeluministri poolt praegu kavandatav määruse muutmine seda just toetabki. Määrus toetab ainult suurtootjaid, kes siis saavad selle ala osta või võtta olematu hinnaga rendile ja sellest tulenevalt jääb väikemaa omanikule vaid üks ja väga kehva valik.
Peame määruse praegust regulatsiooni piisavaks ning seetõttu selle kavandatud muutmist vajalikuks ei pea. Juhul, kui regulatsiooni peab muutma, siis toetame 100%-st purustamise toetamise jätkamist. Siiamaani on turg ise ennast reguleerinud ning seetõttu ei ole riigi sekkumine läbi sellise määruse muutmise kuidagi põhjendatud ning on suunatud teatud huvigruppide otseste huvide realiseerimiseks.
Lugupidamisega,
Ants Erik
MTÜ Eesti Erametsaliit, juhatuse esimees
[email protected]Eesti Erametsaliidu seisukoht.ddoc |