Eesti Erametsaliidu tähelepanu juhtimine puudustele Vabariigi Valitsuse määruse eelnõus „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse eeskiri“
Meie 05.11.2014 kiri nr 65/14
Keskkonnaministeerium on 28.10.2014 saatnud EIS-i kaudu teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu (EIS number 14-1454). Kooskõlastamise tähtaeg on 7. november 2014.
Eesti Erametsaliit (EEML) soovib käesolevaga juhtida kooskõlastamisel osalevate ministeeriumite ja Vabariigi Valitsuse tähelepanu sellele, et eelnimetatud eelnõul on puudused, mis võivad omada olulist tähtsust regulatsiooni edasisel rakendamisel ja tuua kaasa endaga mõjud, mida pole eelnevalt piisavalt kaalutud ja arvestatud. Käesolev märgukiri ei puuduta rakendatava regulatsiooniga kaasnevate piirangute asjakohasuse ja proportsionaalsuse küsimust, mille osas on EEML korduvalt avaldanud seisukohta, et aeg on looduskaitse kaasajastamiseks ja omanikukeskse kaitse juurutamiseks. Paraku pole EEML-i ettepanekuid arvesse võetud.
Vabariigi Valitsuse poolt 22.12.2011 vastu võetud „Hea õigusloome ja normtehnika eeskiri“ näeb ette, et Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu puhul tuleb järgida seaduseelnõu kohta käivaid nõudeid ja lisada seletuskirjale määruse rakendamisega kaasnevate oluliste mõjude analüüs. Nimetatud mõjudena käsitletakse muuhulgas mõju regionaalarengule, majandusele, riigieelarvele ja muud otsesed ja kaudsed mõjud. Mõjude analüüsi aruande puhul tuleks märkida, et kes on analüüsi tegija või kaasatud ekspert.
Esitatud eelnõu seletuskiri ja mõjude analüüs EEML-i hinnangul eelmainitud nõuetele ei vasta ega toeta sellega valitsuse poolt teadmispõhise kvaliteetse otsuse vastuvõtmist. Seletuskirja peatükk 5 „Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused“ kirjeldab tagasihoidlikult 1,5 leheküljel võimalikke mõjusid 4644 ha suuruse uue kaitseala moodustamisel, millest võetakse täiendavalt kaitse alla 3599 ha era- ja riigimaid. Arvestades ala mastaapsust on mõjude analüüsi tehtud väga ebaühtlaselt (hüplikult) ja piiratud kujul. Seletuskirjast ei selgu, et kes on sellise kvaliteediga majandusanalüüsi koostaja või kellelt analüüs on tellitud.
EEML leiab, et sellises ulatuses uue kaitseala loomisel on oluline majanduslik ja sotsiaalne mõju, mida eelnõu koostaja peaks sisuliselt analüüsima. Toome allpool välja meie seisukoha üldised põhjendused. Ligi 3600 ha täna majandatava maatulundusmaa majandusrežiimi muutmine, sh poolel alal majandamise täielik peatamine, omab olulist mõju piirkondlikule tööhõivele, metsakasutusega kaasnevale lisandväärtusele ja sealt laekuvatele riigimaksudele. EEML-i hinnangul jääb keskpikas ajahorisondis (ca 30 aastat) ühiskonnal sellega saamata vähemalt paarkümmend miljonit eurot tänastes hindades.
Teisalt jääb riigil saamata metsatulu majandamisest välja arvatud riigimetsa osas. Nimetatud kulu pole seletuskirjas kajastatud.
Kolmandaks tekib riigil põhiseaduslik kohustus hüvitada koheselt ja õiglaselt maaomanikele piirangute kehtestamisega tekkinud kulud ja saamata jääv tulu. Nimetatud tulu on sisuliselt täiendav riigieelarve kulu, mille puhul õigusloome hea tava näeb ette ka finantseerimisallika ära näitamist. Peame oluliseks just antud küsimuses eelnõu täpsustamist, sh rahastamisvajaduse ulatuse ning allika selget fikseerimist, et ära hoida edaspidiseid probleeme õiglase ja kohese hüvitamise korraldamisel. Kahjuks on lahenduste leidmine antud küsimuses juba loodud kaitsealade piirangute hüvitamisel pidevalt põrkunud probleemile, et riigil puuduvad eelarves vastavad vahendid. Selle märgiks on ka aastatepikkune järjekord looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade võõrandamiseks riigile. 1. septembri seisuga 2014 oli järjekorra pikkus 8 aastat. Sellises seisus uute täiendavate kohustuste võtmine ja põhiseaduse eiramine riigi poolt on põhjendamatu.
EEML teeb Eesti Vabariigi Valitsusele ettepaneku saata eelnõu tagasi Keskkonnaministeeriumile, et eelnõu seletuskirja täiendataks „Hea õigusloome ja normtehnika eeskirjale“ oluliste mõjude analüüsiga. Muuhulgas peaks analüüs vastama järgmistele küsimustele:
1) Kui palju on vaja aastatel 2015-2016 täiendavaid riigieelarve vahendeid loodaval kaitsealal eramaadele kohandatud piirangute koheseks ja õiglaseks hüvitamiseks (sh maade väljaostmiseks)?
2) Kui palju väheneb järgneval 10 ja 20 aastal RMK tulubaas seoses uue kaitsealaga?
3) Milline on mõju piirkonna tööhõivele, metsandusega tegelevatele väikeettevõtetele ja lisandväärtuse loomisele (metsasektoris) seoses uue kaitseala loomisega?
Lugupidamisega,
Aira Toss
/allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse esimees
[email protected]
Liina Laineveer
Tegevdirektor
[email protected]Eesti Erametsaliidu pöördumine nov 2014.ddoc |