Autoettevõtete Liidu ettepanekud ja kommentaarid  MKM/11-0731 Autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõusse:

1. Soovitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kaaluda riigisiseste tasulise autoveo tegevuslubade ja sõidukikaartide säilitamist või nende asendamist registreeringuga Majandustegevuse registris. Olles aastate jooksul kokku puutunud just riigisiseste vedajatega on saanud selgeks, et paljud vedajad ei soovigi rahvusvahelisi autovedusid osutada. Reeglina on riigisisese autoveoteenuse osutaja 1-2 sõidukiga (55%) väikevedaja, kes tegutseb kas füüsilisest isikust ettevõtjana (10%) või siis nö ühemehefirmana. Sageli ei hõlma nende veod ka kogu Eestit vaid nad tegutsevad kitsalt oma asukoha piirkonnas või hooajaliselt. Kui puudub kohustus enne ühenduse tegevusloa taotlemist omada kaheaastast riigisisest veokogemust, siis on vedaja ju vaba valima, millist tegevusluba ta soovib taotleda. Nii oleks võimalik ka statistiliselt näha riigisiseste ja rahvusvaheliste vedajate arvu. Kusjuures riigisiseses tegevusloa/registreeringu puhul peab tegemist olema ainult riigisisest vedu osutava ettevõtjaga, kelle sõidukid on registreeritud Eesti (liiklus)registris.

2. Seletuskirjas esitatud väide kulude vähenemisest seoses riigisiseste tegevuslubade ja sõidukikaartide kadumisega ei ole õiglane. Kulude kokkuhoiu saavad ainult need vedajad, kes seni taotlesid riigisisese autoveo tegevusloa vaid soovist saada õigus ühenduse tegevusloa taotlemiseks nö peale kaheaastase veokogemuse omandamist. 
Hinnavahe muutumine ühenduse tegevusloa/ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja ja tasulise riigisisese autoveo tegevusloa/sõidukikaardi taotlemise vahel tuleneb sellest, et ühenduse tegevusloa/kinnitatud ärakirja andmiseks korraldatud hanke tulemusel vähendati varem kehtestatud riigilõive.
Ehk siis kulude vähenemisest seoses tasulise riigisisese autoveo tegevuslubade/ sõidukikaartide kaotamisega saame rääkida juhul, kui ühenduse tegevusluba ja kinnitatud ärakirju taotleb vedaja, kel on vähemalt neli sõidukit. Eesti-sisene vedaja on enamikel juhtudel 1-2 sõidukiga veoteenuse osutaja.
Lisanduvad kulutused auditeerimisele või registreeritud osakapitali tõstmisele (nt uute ettevõtete puhul) või panga garantiikirjade saamiseks.

3. Määruse jõustumisel võib tekkida olukord, kus paljud senised vedajad ei suuda määrusest tulenevaid nõudeid täita ja jäävad seetõttu ilma tegevusloata, kuid ei lõpeta tegevust vedajana. Ehk siis vaatamata karmistuvatele sanktsioonidele on oht nn mustade vedajate taastulemisele.

4. Maksuvõlglane ei tohi saada tegevusluba! Kui anda tegevusluba maksuvõlglasele, siis millise signaali see saadab korralikule maksumaksjale? Veonduses on niigi palju JOKK-skeeme kasutusel ja on üldteada, et maksude maksmata jätmine on nö odava krediidi võimalus. 
Praegu on vedajal teada, et tegevusloa taotlemise ajaks ta peab likvideerima või ajatama kõik võlgnevused Maksu- ja Tolliameti ees ja varem või hiljem saab sellega iga taotleja hakkama. Näiteks tegevusluba tuleb taotlema 1,2 milj kroonise maksuvõlaga ettevõtja, kelle maksuvõlga Maksu- ja Tolliamet pideva maksedistsipliini rikkumise vmt eest ajatamast keeldub, ja saab tegevusloa, et „tal oleks võimalus makse maksta“. Kui öelda, et maksude sissenõudmine on ainult Maksu- ja Tolliameti töö, siis miks mitte lubada ka riigihangetele osalema maksuvõlglasi?

Villem Tori
Direktor
Autoettevõtete Liit
[email protected]
6412 511