| Ava | Kaitseministeerium | Tähtaeg: 15.01.2018 23:59 | Vastatud: 15.01.2018 10:59 |
|
| Ava | Haridus- ja Teadusministeerium | Tähtaeg: 15.01.2018 23:59 | Vastatud: 15.01.2018 16:05 |
| Mõned kommentaarid ühisteatise kohta:
- On igati tervitatav, et nii haridus kui teadus- ja arendustegevus (TA) on küberturvalisuse eesmärkide saavutamisel olulisel kohal.
- Kuna küberturvalisus on riiklikult oluline teema ja meil on (TA) kompetentsi, mida pakkuda, siis on oluline planeeritavates tegevustes osaleda (nt loodav Euroopa Küberturbeamet). Teatises mainitud 2016. aastal loodud küberturvalisust käsitlev avaliku ja erasektori partnerluses Eesti juba osaleb (Guardtime).
- Punktis 2.6 (tugeva ELi küberoskuste baasi tagamine) räägitakse küberturvalisuse tagamiseks vajalikest haridusmeetmetest, kuid kahetsusväärselt ei adresseeri need uue põlvkonna ja spetsialistide teadlikkuse süsteemset tõstmist küberturvalisuse alal ega leia see kuidagi kajastamist ka allpool toodud meetmete loetelus. Lisaks on äärmiselt oluline teadusalase töö intensiivistamine ja koostöö antud valdkonnas. Seetõttu leiame, et komisjon peaks panustama ka
a) LRde toetamisse, et haridussüsteemi erinevatel tasemetel luua eeldused ja rakendada meetmeid süsteemseks teadmiste omandamiseks küberturvalisuse alal – üldhariduse valdkonnas on Eesti koostanud gümnaasiumi osale küberkaitse valikkursuse kava, samuti on HITSA kirjeldanud ära oskused, mida erinevates kooliastmetes tuleb omandada. Avatud on rahvusvahelised rakenduskõrghariduse ja magistri õppekavad, doktorantidele ja noortele spetsialistidele korraldatakse iga-aastast rahvusvahelist suvekooli.
b) Võimaluste loomisse küberturvalisusega seonduva teaduse arendamiseks ja rahvusvaheliseks koostööks vastavate programmide kaudu. |
|
| Ava | Rahandusministeerium | Tähtaeg: 15.01.2018 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Justiitsministeerium | Tähtaeg: 15.01.2018 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|
| Ava | Siseministeerium | Tähtaeg: 15.01.2018 23:59 | Vastatud: 31.01.2018 19:20 |
| Küberkuritegevus on suures osas piiriülene ja arvestades küberrünnakutest tingitud üha suuremat majanduslikku kahju, on tugeva ja tõhusa reaktsiooni tagamiseks ülitähtis liikmesriikide hästi kooskõlastatud õiguskaitsemeetmed. Õiguskaitseasutuste vaates olulised teemad seoses EL uue küberstrateegiaga ja võimalikud lahendused on kaardistatud Eesti eesistumise ajal ja kajastuvad nõukogule esitatud raportis (dokument 14762/17) ning detsembris kinnitatud küberstrateegia nõukogu järelduste rakenduskavas. Tõime eesistujariigina välja neli prioriteetset küsimust, et parandada ELi küberohtudele reageerimise valmisolekut: a) kuritegevus pimeveebis; b) ELi ühine õiguskaitsealane reaktsioon suurtele küberrünnakutele; c) IP-aadresside WHOIS-reformi puudutavad arutelud; d) võrguaadresside operaatori tasandil teisendamine (CGN) ja internetikuritegude toimepanijate kindlaksmääramine.
Samuti on oluline EL õiguskaitseasutuste suutlikkuse tõstmine krüpteerimisega seotud väljakutsetele vastamiseks ja dekrüptimissuutlikkuse parandamine Europoli EC3 kaasabil. Peame vajalikuks ka õiguslikke meetmeid, et hõlbustada piiriülest juurdepääsu krüptitud tõenditele (kavandav e-tõendite algatus).
Toetame ENISA mandaadi laiendamise kohta varem kujundatud seisukohti. |
|
| Ava | Välisministeerium | Tähtaeg: 15.01.2018 23:59 | Tähtaeg ületatud |
|