Toiduliidu tagasiside „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ määrusele
Eesti Toiduainetööstuse Liit (edaspidi Toiduliit) tänab võimaluse eest Maaeluministeeriumi esitada tagasiside „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ määrusele. Peame erakorralist toetust toidutööstustele väga oluliseks ja vajalikuks. Mõistame, kui raske on olnud maaeluministril pingelise riigi eelarve juures saavutada erakorralise toetuse maksmise konsensus ning oleme tänulikud.
Toiduliit, konsulteerinud oma liikmesettevõtetega, annab järgmise tagasiside.
Suurima negatiivse üllatusena toodi välja, et 10 miljoni eelarvet ei jaotata lubatult proportsionaalselt avalduste alusel, vaid lähtutakse kitsendusest suurettevõtetele laienevast kolme aasta toetuse 200 000 euro piirmäärast:
sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad saavad kokku toetust taotleda vastavalt §-s 6 või §-s 8 sätestatud ulatuses. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks. Näiteks kui toiduainetööstuse kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad toiduainetööstus B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Toiduainetööstus A (emaettevõtja) ja toiduainetööstus B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Toiduainetööstus A ja toiduainetööstus B mõlemad taotlevad toetust 150 000 eurot. Kui toiduainetööstusele A määrati juba toetust 150 000 euro ulatuses, siis toiduainetööstusele B saab maksimaalset määrata toetust 50 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks ning selle määruse § 8 kohaselt on maksimaalne toetuse suurus toiduainetööstusele 200 000 eurot.
Ettevõtjad on avaldanud isegi nördimust sellisele piirangule, sest suurte ettevõtete energiaarved ainuüksi ühes kuus olid 2022.aastal sadades tuhandetes eurodes suuremad kui aasta tagasi (näiteks ühe piimatööstuse arve ühes kuus oli 600 000 eurot suurem kui aasta tagasi). Tegemist on ju kriisiaja toetusmeetmega, mitte investeerimistoetusega ning kontsernidele, k.a. Eesti omanikele kuuluvatele kontsernidele max 200 000 eurot on põhjendamatult piirav ja ebaõiglane.
Teeme ettepaneku võtta kontsernide puhul aluseks kõik Eestis registreeritud tootmisettevõtted ja mitte piirata toetuse summaga kogu kontserni.
Ehk veelgi konkreetsemalt - toidutööstustele energiatoetuse jagamise aluseks on toidutootmise tegevusloa asukoht, mille puhul igale asukohale eraldi laieneb määruse § 8. (3) toodud miinimum- ja maksimummäär
§ 4. Nõuded taotlejale
(3) Taotlejal peab taotluse esitamise ajaks olema esitatud 2022. aasta majandusaasta aruanne äriregistrile või tuludeklaratsiooni vorm E Maksu- ja Tolliametile.
Ettevõtjad leidsid, et majandusaasta aruande esitamise tingimus taotluse esitamise hetkel on ebamõistlik, juhul kui toetusmeetme avamisel seadusest tulenev tähtaeg pole saabunud.
Nõustume selgelt majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtajaks esitamise kohustusega ning teeme ettepaneku, et tähtaegne aastaaruande esitamine peaks olema väljamakse tegemise eelduseks.
Samuti tuleb täiendavalt hinnata kas maj. aasta aruande esitamise kohustus on vaid taotlejal või kõigil konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 all toodud isikutel, kes on taotlejaga seotud.
§ 7. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antava toetuse andmise tingimused
§ 7. lg 1 Toetust antakse taotleja töötlemisettevõtte energiakulu hüvitamiseks. Energiana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 tähenduses
Viidatud punkt on: energia – energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode.
§ 8. lg 1 Toetuse suurus § 7 lõikes 1 sätestatud töötlemisettevõtte energiakulu hüvitamisel arvutatakse järgmiselt: töötlemisettevõtte energiakulust, mis tekkis ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022. aastal, lahutatakse töötlemisettevõtte 2021. aasta samal ajavahemikul tekkinud energiakulu
Teeme ettepaneku siiski nimetatud punkti konkretiseerida, et vältida näiteks olukorda, kus võetakse aluseks toetustaotlusel oma päikesepargi „kulu“:
Toetust antakse taotleja poolt väliselt osapoolelt ostetud energiakulu, mida taotleja kasutab lõpptarbijana, hüvitamiseks. Hüvitamisele kuulub vaid energiakulu, mitte energiaedastamise ja transpordi (elekter/maagaas) või ladustamise (õli/hake/LPG) vms kulud. Taotleja enda poolt mistahesviisil toodetud energia ei ole abikõlbulik. Väliseks osapooleks on ettevõte, kes ei kuulu konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 all ja energiana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 tähenduses ning lõpptarbijana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 21 tähenduses.
Samuti toonitame, et väljamaksete aluseks peavad olema reaalsed kulu dokumendid (arved, makse korralduse koopiad jms).
Selgituseks.
Edastamise/ladustamisega seotud kulude väljavõtmise mõte on see, et need on kulud, mida ettevõtja oleks pidanud kandma igal juhul olenemata energia tegelikust hinnast (1 €/MWh või 200 €/MWh).
§ 8. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antava toetuse suuruse arvutamine
(3) Toetust saab taotleda minimaalselt 1000 eurot ühe taotleja kohta ja maksimaalselt 200 000 eurot ühe taotleja kohta. Toetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka riigiabi ajutise raamistiku alusel varem makstud toetuse summa.
Palun täpsustada, milliseid „varem makstud toetuse summasid“ silmas peetakse?
(4) Kui taotlejate esitatud kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA toetuse suurust ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalses võimalikus ulatuses, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
Ehk määruses on ära reguleeritud olukord, kui toetusraha jääb puudu:
Teeme ettepaneku, et kui raha peaks planeeritud eelarvest üle jääma, näha määruses ette võimalus taotlemisel eelistada suurema tarbimisega ettevõtteid.
Soovitame veel määrusesse sisse kirjutada lisatingimuseks, et Taotleja peab andma lõpliku nimekirja taotlejaga seotud isikutest, kes kuuluvad konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 alla.
Loodame, et tahe ettevõtteid toetada on siiras ja võtate meie ettepanekuid arvesse ning avate toetusmeetme taotlemiseks võimalikult kiiresti.
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
Juhataja
/allkirjastatud digitaalselt/ 048_MEM_Erakorraline meede_31.03.2023.asice |