Antud määruse vastuvõtmisega kaasneb väga kõrge korruptsioonirisk. Toetusmeede on selgelt kallutatud sideehitusettevõtete jaoks soodsamas suunas, seda nii kvalifitseerumistingimuste kui toetuse väljamaksmisega seotud asjaolude tõttu kui ka rikete parandamise kiiruse nõudega seotud asjaolude tõttu. Kui väljamaksed teostatakse mitte tasutud arvete alusel vaid ühendatud majade arvu järgi ning osaliselt ka ettemaksetena, siis puudub võimalus kontrollida kas projektis ettenähtud omaosalust ka tegelikult investeeriti. See puudutab eelkõige sideehitusettevõtteid, kes ise endale selle võrgu ehitavad. Samuti loob see ebanormaalse olukorra kus KOV-idele kuuluvad ettevõtted ja internetiteenust osutavad ettevõtted peaksid küsima hinnapakkumisi meetmes endaga toetuse saamise osas konkureerivatelt sideehitajatelt, kellel on tegevuskasum ilmselt suurem kui meetmes nõutud omaosaluse määr 30%. Samuti pole võrreldavad maapiirkonnas internetiteenuse osutamise ja sideehitusega tegelemisega tekkivad aastakäibed. Neile ei saa võrdset 500 000 EUR-ist kvalifitseerumislävendit seada. Sellisel kujul on antud määrus sobilik vastuvõtmiseks Putini juures Venemaal, kus keegi on alati teistest võrdsem, mitte siin. Teen ettepaneku viimati kehtinud Lairiba toetuse määrust rakendada ka järgmistes taotlusvoorudes, sest see tagab vähemalt võrdse kohtlemise ning toetusrahade kasutamise kontrollitavuse.