Käesolevaga annan Eesti Toiduainetööstuse Liidu (edaspidi Toiduliidu, ETL) tagasiside tagasiside seoses Toiduseaduse muutmise seaduse ja selle kahe kooskõlastamiseks saadetud rakendusakti muutmisega:

I         Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle seletuskiri

i)	Erinevate viimasel ajal toimunud sündmuste näitel näeme, et järelevalvet tegeva Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi VTA) ressursid on piiratud. Eriti väikeettevõtetes, eraelamutes, tänava-ja turukaubanduses ning avalikel üritustel  toimuva käitlemise nii ennetava kui ka reageeriva järelevalve osas. Leiame, et meie väikeettevõtete s.h eraelamus toidu käitlejate ning jaekaubanduses tegutsevate ettevõtjate teadlikkus on liialt madal, valitseb vastutamatuse ja karistamatuse tunne. Eelnõuga antakse aga samaaegselt ja väga lühikese üleminekuajaga võimalus lihtsamalt tegevust alustada (loakohustuse asendamine teatamiskohustusega) ning lihtsustatakse mitmeski valdkonnas ja  ulatuses nõudeid. Tunneme muret, kas korraga selliseid muudatusi ja sedavõrd lühikese aja jooksul ellu viia on otstarbekas ja realistlik, kas kõiki asjakohaseid toidu ohutusega sh toidu petturluse ja võltsimisega seotud riske on piisavalt hinnatud? Kas riigi poolt tagatakse piisav teavitus?

ii)	Seletuskirjas riigisisese tegevusloakohustuse asendamise teatamiskohustusega teatud käitlemisvaldkondades võimalike mõjude analüüsis märgitakse, et eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Mõistame igati, et järelevalve üldised põhimõtted tulenevad Euroopa Liidu vahetult kohalduvatest ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid korraldavatest määrustest ning  toiduseadusest, kuid milliseid tegevusi ning millises ulatuses ja viisil planeerib VTA  tegelikult ja konkreetsemalt  tulenevalt ToiduS muudatustest ellu rakendada, seletuskirjast täpsemalt ei selgu. Kõneviis “tuleb teha”  või “tehakse” asendada kõneviisiga “ VTA võrreldes kehtiva olukorraga teeb/teostab/viib läbi …. ”. 

Ja siin ei pea vaatama üksnes VTA suunas, vaid küsimus on laiem- kuidas riik ning seotud asutused ja institutsioonid tagavad muudatuste rakendumise sellisel tasemel, et toiduohutusealane olukord Eestis ei halvene, vaid pigem ikka paraneb.  Siinkohal käsitleda toiduohutust selle kõige laiemas võtmes. Süsteemsem lähenemine, rollide ja ülesannete sh tähtajad jaotusega. 
Soovime rõhuda kahele sedavõrd olulisele  võtmesõnumile, mida riik sektori jaoks nähtavalt, tajutavalt ja läbipaistvalt ellu on oodatud rakendama :
a)	Milline on planeeritud teavitustegevus käitlejate seas nii enne kui ka pärast seaduse muudatuse jõustumist?
b)	Millised on muudatused VTA järelevalvekorralduses ja protseduurides?

Võin toetava partnerina välja tuua ja kinnitada, et ETL oleks huvitatud partner riiklike teavitus-ja koolitusprogrammide elluviija, sest teame ja tunneme sektori vajadusi kõige paremini. Toiduohutuse PIP jm riiklikult rahastatavad programmilised tegevused peavad tulenevalt sedavõrd olulistest muudatustes õigusloomes mahult sh rahastuslikult suurenema. 

iii)	ETL on esitanud varasemalt ettepaneku piisava  üleminekuaja kohaldamiseks so vähemalt kaks aastat – 1.jaanuar 2021.a. Leiame, et pool kuni üks aasta sedavõrd mahukate ja oluliste muudatuste rakendamiseks ei ole piisav.  

iv)	Lisaks palume täiendavat selgitust järgmistele teemadele:
a) kas tootmismahu piirang kehtib üksnes loomse toidu osas ning piirangut ei soovitagi kehtestada mitteloomse, sh liittoidu käitlemisele eraelamus? Kui antud arusaam on õige, siis vajaks selgitamist, millest lähtuvalt antud otsus tehti. Teadaolevalt oli muudatuse üks eesmärk ennekõike sätestada mõõdetav piir, millest üle eraelamus mistahes toitu töödelda, sh valmistada ei saa/ei tohi. Nt eraelamus toidu valmistajatest ca 80% on mitteloomse, sh liittoidu töötlemise, sh valmistamisega tegelevad ettevõtted, kes täna mõjutavad suuresti selle sektori väikeettevõtete tegevust;
b) juhul, kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ületab 40 000 eurot aastas, siis kohaldub 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes tegutsevale käitlejale tegevusloa kohustus (st vastavus määruse 852/2004 II lisa pt III-IX ja määruse 853/2004 nõuetele?) ning toodete turuleviimisele ei ole samuti piiranguid kehtestatud? Kui antud tõlgendus on õige, siis sellisel juhul ei kao olemuslikult eraelamu tegevuse suhtes nn teoreetiline ehk tänase päeva tingimustes kohaldatav loakohustus. Tootmismahu piirang sätestatakse üksnes teatud juhtudeks ja tingimustes.

v)	Seoses eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2: juhul kui toiduseaduse rakendusakt „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded“ soovitakse jõustada 01.07.2020, siis sellest tulenevalt peaks samaaegselt jõustuma ka toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punktis 1 sätestatud punkt 11 so  11  ) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi jaekaubandusettevõte) ja käideldakse loomset toitu, mida tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale ning mille tarnekogus on käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt suur ;“. Vastasel juhul ei saa jaekaubandusettevõtete, sh eramu suhtes rakendada jaekaubandusettevõttele, sh eramule alates 01.07.2020 kohalduvaid erandeid (st nt loomset toitu ei saa turustada teatud tingimustel teisele jaekaubandusettevõttele (nt poodi, restorani), vaid kehtiks edasi turustamise piirang, st võib turustada otse lõpptarbijale ja/või käitlejale endale kuuluva tegevuskoha kaudu lõpptarbijale. Hetkel jõustuvad eelnõu  § 1 punktid 1 ja 2  2021. aasta 1. jaanuaril.


II          Maaeluministri määruse „Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel ” eelnõu (vastuseks kirjale 11.07.2019 nr 7.1-2/861). 

i)	Sõnastada määruse pealkiri ja läbivalt määruse tekstis : „Erandid ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuetest toidu väikesemahulisel käitlemisel“. Antud muudatusettepaneku põhjuseks on asjaolu, et määrusega ei kehtestata hügieeninõudeid, vaid ERANDID  ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõuetest. Üldised hügieeninõuded ehituse, projektlahenduse ja seadmete suhtes tulenevad mistahes suurusega ettevõtetele siiki vastavalt määrustest 852/2004 ja 853/2004.  Pealkiri ja määruse sisu võib olla täitjale eksitav, jättes mulje, et muid nõudeid ei olegi. 

III       Maaeluministri määruse „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded” eelnõu (vastuseks kirjale 11.07.2019 nr 7.1-2/862).

i)	Juhul kui määrust soovitakse jõustada 01.07.2020, siis sellest tulenevalt peaks samaaegselt jõustuma ka toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punktis 1 sätestatud punkt 11 so  11  ) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi jaekaubandusettevõte) ja käideldakse loomset toitu, mida tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale ning mille tarnekogus on käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt suur ;“. Vastasel juhul ei saa jaekaubandusettevõtete, sh eramu suhtes rakendada jaekaubandusettevõttele, sh eramule alates 01.07.2020 kohalduvaid erandeid (st nt loomset toitu ei saa turustada teatud tingimustel teisele jaekaubandusettevõttele (nt poodi, restorani), vaid kehtiks edasi turustamise piirang, st võib turustada otse lõpptarbijale ja/või käitlejale endale kuuluva tegevuskoha kaudu lõpptarbijale. Hetkel jõustuvad seaduse  eelnõu  § 1 punktid 1 ja 2  2021. aasta 1. Jaanuaril. 

ii)	Eelnõu seletuskirjas esitatud näite kohaselt oleks selline ettevõtja teatamiskohustuslik alates 1.1.2022. a. Parandada kuupäev.

iii)	Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs on liialt üldine, käsitledes üksnes erinevate ettevõtete liikide üldarve. Käsitlust ei leia hetkeolukord ehk kui mitmeid ettevõtteid määrus täna puudutab. Kui palju on tänase päeva seisuga määruses esitatud erinevat liiki jaekaubandusettevõtteid, kus käideldakse loomset toitu ja kus teise jaekaubandusettevõttesse tarnitava loomse toidu kogus on X- protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest? Kas ja kui paljudele ettevõtetele lisandub kohustus vastata 853/2004 nõuetele? 

iv)	Määruse eelnõus viidatakse üldiselt 852/2004 ja 853/2004 nõuetele. Palume täpsustada, millises ulatuses nõuded määrustest 852/2004 ja 853/2004 kohalduvad siiski määruse 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõtte suhtes. 

Lisaks juhin Teie tähelepanu asjaolule, et puhkuste kõrgperioodil sedavõrd lühike tagasiside aeg ei ole sektorile vastuvõetav ega jälgi head tava. Aega sisulisteks konsultatsioonideks ei jää. 
Lugupidamisega
Sirje Potisepp